Kui ma mõtlen läbi kahe dekaadi investeerimise peale tagasi, siis mul tundub, et ikkagi on need ühed ja samad põhjused, miks enamus investoreid teenib vähem kui mõistlik hea tootlus. Olen neisse ise takerdunud ja pidevalt näinud teisi takerdumas. Mida aeg edasi, seda enam püüan aga lähtuda enda mudelitest ja olla kogemustele tuginedes emotsionaalselt intelligentsem.
Olen märganud ka päris palju seaduspärast, et targad (kõrge IQ) inimesed ei pruugi olla üldse head investorid, seega need psühholoogilised aspektid (ja EQ) tunduvad kriitilised.
1. HIRM
Hirm on minu lemmik. Olen kogu Lumepalli investeerimisfilosoofia ehitanud üles hirmu tootluse suurendamise huvides kasutamisele. Kui aga investeerida hirmu tuppa lastes, siis juhtub täpselt nõnda, et kallilt ostame ja odavalt müüme - see ei kõlba mitte! Turul on pidevalt palju emotsioone - parima tulemusele saame vastupidiselt tegutsedes. Seejuures ei pea ma silmas, et meil peaks hirm puuduma, vaid, et me peaks hirmust hoolimata tegutsema, kui meie alusanalüüs peab paika.
2. LIIGNE RATSIONAALSUS
Inimliku aspekti lisamine, mingi meile investorile ainuomane x-faktor on väga oluline. Kui me saavutaksime ainult ratsionaalselt tegutsedes parimaid tulemusi, siis võiksime AI-d kasutada imeliste tulemuste saavutamiseks - aga see pole võimalik. Ehk on selle absoluutsest ratsionaalsusväljast väljaspool tegutsemise teine nimetus common sense? Common sense pole tänapäeval mitte üldsegi niiväga common, tegelikult!
3. JÄRJEPIDEVUSE PUUDUMINE
Kõige tähtsam osa investeerimises on säästmine. Teiseks pikaajaline horisont. Vastasel juhul on tegu spekuleerimise, mitte investeerimisega. Nii paljud "investorid" aga ei ole järjepidevad ning see maksab hästi kiiresti kätte - me peame oma otsused tegema ning siis ootama. Tihti võtab õige teesi praktikas realiseerumine arvatust kauem aega ja meil peab olema järjepidevust seda ära oodata.
4. KOMPETENTSI SFÄÄRIST VÄLJAS TEGUTSEMINE
Me teame mida me teame. Me oleme need, kes me oleme. Kui elektroonikainsener ostab kõrgmoe brändi ja aktsia langeb arvatust allapoole, on väga raske suhestuda ja leida jõudu oma analüüsile kindlaks jääda. Investeerimine on väga nauditav, kui oleme enda huvidele, oskustele, karjäärile pidevalt lähedal. Nii tunneme ennast olulise ja targana ning meile hakkab tunduma, et sel kõigel on mingi seos ja point.
5. KARJA JÄRGI JOOKSMINE
Inimesed on sotsiaalsed elukad ja karjamentaliteet on tegelikult meile omasem kui tunnistada julgeksime. Ma ei ole kunagi näinud tippinvestorit, kes oleks mõjutatud karjamentaliteedist. Küll aga olen ma näinud palju investoreid, kes on pidevalt pankrotiäärel (eriti Ameerikas), joostes kaasa järgmise kuuma trendiga. Investeerimine on oma peaga mõtlejate osas armulisem, kui grupis tegutsejatele. Igakord kui mingi uus moeröögatus, a´la ühisrahastus/ Airbnb / mikrokorterid jne välja ilmub, siis mul tekib tunne, et see kõik on juba olnud.. Ma ei ole märganud, et keegi meemiaktsiaga kaasa minnes kasumit oleks teeninud, olen neist ainult ajalehes lugenud - ehk siis, neid on ülivähe, aga need lood meeldivad ajakirjanikele, kuna on lugejatele romantilised ja kaasahaaravad.
6. LIIGNE AHNUS
See on veidi zen vaatenurk, aga ahnuse ja pragmaatilise võimalikult suure tootluse genereerimise soovi vahel on õhkõrn aga tunnetatav piir. Hea investor hoiab enda nö chakrad avatud, meele tänuliku ja laseb sellest meeletust soorituspainest veidi vabaks. Muidu juhtub nõnda, et hüppame ühest investeeringust teise ja tormame järgmise naabrimehe soovituse kohaselt miskit järgmist instrumenti ostma. Samuti, peaksime oskama rohkem tähelepanu pöörata protsessile, kui tulemusele - tulemus tuleb iseenesest kui protsess on hästi üles ehitatud.
7. PÕNEVUSJANU
Investeerimine on tegelikult üldse mitte põnev - enamus ajast ei ole mitte midagi muud teha kui oodata. Alati saab analüüsida, mõelda, planeerida aga kes tegutsemist ja põnevust otsivad, need lõpetavad halbade otsustega. Näiteks võimendus, spekulatsioon, investeeringutest sisse ja välja liikumine - kõik see põnev värk rikub tootluse täitsa ära. Ma arvan, et näiteks perega kusagil sõita, käia, reisida on põnev (nagu juuresolevalt pildilt näha) - aga selle eest ei saa sentigi raha - kõik põnev on minu arvates alati seotud kulude, mitte tuludega (üksnes kitsast rahalisest aspektist vaadatuna, muidugi).
Igavat investeerimist Sulle!
PS. Kui mõte iga kuu natukene investeerimisest ja rahalisest vabadusest on Sulle sümpaatne, siis kirjuta meile ja ehk hakkad Lumepall partneriks. Lumepall on madalatel ja tulemusele suunatud haldustasude mudelil põhinev fond, mille eesmärk on aktsiaindekseid edastada - ilma sellise eesmärgita, poleks fondil meie arvates mingit mõtet. Kuigi tootlus on oluline, siis kõige olulisem on pidevalt natukene kõrvale panna, et tekiks kapital, et Sinu raha saaks Sinu heaks tööle hakata. Huvi või küsimuste korral võta ühendust siin.
Pane tähele, et mineviku tootlus ei garanteeri mitte ühegi väärtpaberi puhul sama tootlust tulevikus. Lumepall Usaldusfond on Eestis registreeritud tegevusloata väikefond. See tähendab, et kuigi Lumepall fondivalitseja tegutseb Finantsinspektsiooni registreeringu alusel, ei oma ta fondivalitseja ega väikefondi valitseja tegevusluba ning Finantsinspektsioon ei teosta fondivalitseja tegevuse üle järelevalvet.