Olen siin tabelis kombineerinud kokku Lumepall Usaldusfondi tootluse alates 2021 kevadest, ning sellele eelnenud Lumepall Fondi täisosaniku, meie osaühingust investeerimisfirma tootluse. Fondi tootlus, koos partneritega tegutsetud aja jooksul on olnud kokku üle 44% ja aastas keskmiselt pisut üle 12%, mis on oluliselt madalam kui pikema perioodi keskmine 31,05%. Seega fondil arenguruumi on - peamise põhjusena näen asjaolu, et viimastel aastatel (kui fond on tegutsenud) on koguaeg olnud nö head ajad, Lumepall aga on asutatud strateegilise vaatega, et investeerida kriisides, viimastel aastatel oleme aga pika ninaga jäänud - olen Lumepalli blogides varajaselt jaganud oma õhinat peatselt algavast kriisist, mis on siiani siiski alati vaibunud.
Minu nägemuses saab head tootlust teenida alati seal, kus on hirm. Kriisid tekitavad hirme ja siis on parimad võimalused investeerida. Viimane ja tegelikult minu elu üks tulusamaid investeeringuid oli koroonakriisis, vahetult enne kui fond sai asutatud. Kui ma vaatan tagasi läbi 12 aasta investeerimisele, mille jooksul on väga väikestest summadest arvestatav kapital (mis nüüd on Lumepalli fondi osa) tekkinud, siis võiks seda nimetada "Musta lumepalli strateegiaks".
Kui me vaatleme lumepalli veeretamist kui analoogiat investeerimisele, siis kujutame korra ette, et meil on olnud ilus talveilm, millest pole nüüdseks midagi järgi jäänud peale vihmase ja porise kriisi. Kui enamus investoreid soovib õue minna ajal, kui veeretada saab kauneid valgeid, pakkiva mõnusa koheva sulalumega lumepalle, siis mulle isiklikult tundub, et konkurents selles sfääris on pisut liiga tihe ja lumepalli kasvu väljavaated on piiratud.
Kuna kõik soovivad veeretada täpselt ühel ajal seda ilusat valget lumepalli, siis kerkib selle ressursi hind, ühel või teisel viisil, muutes tootluse madalamaks. Minule isiklikult on südamelähedane hakata lumepalli veeretama ajal, kui teised seda veel ei tee. Siis, kui ilm on veel porine ja vihmane kuid oletame, et on varajane südatalv, jaanuar, seetõttu on üldine väljavaade ilma külmenemisele ja uutele lumesadudele. Sel hetkel, kui istuda õues nagu loll ja seda porist musta lumepalli proovida veeretada, ei tundu, et midagi erilist toimuks. Kuid see ka ei maksa eriti midagi, kuna must lumepall ei ole atraktiivne, see ressurss ei ole hinnas (vaid kindad tuleb hiljem pessu panna).
Kui nüüd kannatlikult veeretada seda musta, porist lumepalli ja oodata kuni temperatuur langeb ning sadama hakkab laia valget lörtsilund, siis saab sellest pooleldi vihmast ja porist läbi imbunud käkist teha väga suure protsentuaalse kasvuga ilusa lumepalli. Ehk siis, sisenedes turule varem, ajal kui kriis veel käimas on ning alusvara pole turul atraktiivne, saab saavutada täiesti uskumatuid tootlusi ning samaaegselt on võimalik hoida riskid madalal. Võimendus siinkohal ei toimi. Esiteks ei ole must lumepall krediidiandjatele atraktiivne, teiseks ei tea me, kui kaua lumesajuni täpselt aega on. Intressi seni maksta oleks tobe.
Lumepalli täisosanik, fondieelne investeerimisfirma investeeris Eestis asunud kinnisvarasse, piirkondades, kus turg polnud veel taastunud, seejärel osales hõbeda ostus ajal kui hõbe oli põlatud, hiljuti lennufirmade aktsiatesse (see ei olnud ainsana eriti tulus) ning kõige hiljutisemalt toornaftasse. Toornafta osutus neist kõige säravamaks, mõneti ka ootuspäraselt kuna see kriis oli kõige selgemate piirjoontega (liikumispiirangud ja embargod samaaegselt), sellesse toorainesse investeerimisest peaks kirjutama täiesti omaette postituse..
Vahepealsetel aegadel omas investeerimisfirma kaootliselt aktsiaid ja/või kinnisvara. Nüüd, tagantjärgi vaadates on välja joonistunud aga konkreetsem mudel ja juhis, mille järgi tegutsedes saab 31% aastas keskmiselt tõesti teenida, olen seda nö valemit nüüd kahe dekaadi vältel katsetanud ja täiustanud, see toimib, kui Sul on sügav huvi ja tunnetus Maailma makro majanduspildis ja temperament ning iseseisvus tegutseda kohati turule vastupidiselt, contrarian stiilis.
Valem on pisut detailsem, aga lihtsustatult tuleb istuda peavoolu varaklassis kuni ilmneb suur ja fundamentaalne kriis. Kriisi puhkedes oodata kaks või rohkem kuud (sõltuvalt asjaoludest) ning seejärel, üsna põhja lähedal siseneda kriisis olevasse varaklaasi. See vara peab olema tugeva alusega, näiteks kui investeerida panganduskriisis pankadesse, siis peaks neid ostma hajutatult, vähemalt 20+ ja erinevatel turgudel. Selliselt saame me kriisi olemusest osa aga kindlustame end üksikute osade pankrottide eest. Kui Sa ostad panganduskriisis 20 panga aktsiat ja isegi 10 läheb pankrotti (mis oleks suurpankade puhul väga kosmos), oled ikkagi sadu protsente hiljem plussis. Kui 20 hästi valitud pangast lähevad enamus pankrotti, siis usu mind, on meil suuremaid eksistentsiaalseid küsimusi siin planeedil, kui investeeringu säilimine. Seejärel müüd vara peale 24 kuu möödumist. Kaks aastat on see kõige magusam aken, kusagilt kriisi põhja lähedalt ostes. Sellest 100...200 protsendist tootlusest piisab (või enamast) piisab Sulle järgmisteks aastateks, et järgmist kriisi oodata. Seejärel kolid tagasi peavoolu varaklassidesse (kinnisvara, S&P 500) ja ootad järgmist võimalust...
See kõlab nagu investeerimismuinasjutt aga ilmselt on minu meeled suurtest kriisidest tulenevatele võimalustele häälestatud kolmel põhjusel. Esiteks mu esimesed teadlikud kujunemisaastad möödusid 90ndate alguse majanduskriisis. Seejärel õnnestus mul järgmises õrnas eas, ellu astudes ja tööle (ja majandusse, ärisse) astudes sattuda keset taasiseseisvunud Eesti suuruselt järgmist kriisi - kinnisvarakrahhi. Öeldakse, et põlvkonnal, kes astus tööturule kriisiajal, jätab see pitseri kogu eluks (kõlab loogiliselt). Kolmas põhjus on seotud minu huvialadega, esindasin lapsena kooli (edukalt) geograafia olümpiaadidel, kuna mulle tohutult meeldis analüüsida pikaajalisi kliimadiagramme, prognoosida ja mudeldada erinevaid loodusega seotud stsenaariume atlase lähteandmetest. Kogu see mudeldamine tekitas minus meeletu makrohuvi, mis, nagu hiljem avaldasin on tegelikult maailmamajandus.
Passiivselt raha teenimiseks on palju erinevaid võimalusi. Need kõik kõlavad üsna lihtsalt aga nende kontseptsioonide raskus seisneb nende distsiplineeritult ellu viimises. Täiskasvanu aktiivne tööiga kestab kusagil 40 aastat, samas, mõni investeerimisstrateegia võtab aega 20 aastat, et ellu viia.. Igal juhul peaksid kasutama ja edasi arendama neid strateegiaid, mis on Sinu tugevussfääris, et jääksid eelkõige truuks oma huvidele, kompetentsile, õhinale.
Mõtteaineks Sulle, hea investeerimishuviline!
Naudi peatselt algavat talve!
PS. Kui mõte iga kuu natukene investeerimisest ja rahalisest vabadusest on Sulle sümpaatne, siis kirjuta meile ja ehk hakkad Lumepall partneriks. Lumepall on madalatel ja tulemusele suunatud haldustasude mudelil põhinev fond, mille eesmärk on aktsiaindekseid edastada - ilma sellise eesmärgita, poleks fondil meie arvates mingit mõtet. Kuigi tootlus on oluline, siis kõige olulisem on pidevalt natukene kõrvale panna, et tekiks kapital, et Sinu raha saaks Sinu heaks tööle hakata. Huvi või küsimuste korral võta ühendust siin.
Pane tähele, et mineviku tootlus ei garanteeri mitte ühegi väärtpaberi puhul sama tootlust tulevikus. Lumepall Usaldusfond on Eestis registreeritud tegevusloata väikefond. See tähendab, et kuigi Lumepall fondivalitseja tegutseb Finantsinspektsiooni registreeringu alusel, ei oma ta fondivalitseja ega väikefondi valitseja tegevusluba ning Finantsinspektsioon ei teosta fondivalitseja tegevuse üle järelevalvet.